Eile kohtasin kohalikku tüüpi, kellel oli särk, millel oli kiri Poccия. Küsisin, kust ta rossija särgi sai. Pidin veel selgitama, mida see tähendab ja et tal on see särgil kirjas. Moskvas käies oli ostnud.
Täna kohtasin kohalikku tüüpi, kellel oli käele suurelt tätoveeritud СВОБОДА. Küsisin: “Ты говориш по pycckий?” Vastas pt keeles: “Como?” Kui olin sama küsinud pt keeles, siis selgitas mulle, et ta vanaisa olevat vene päritolu.
Андрей, Юрй, Йгорь on siin täiesti tavalised mehenimed.
What does this button do? 
nende jaoks on kirillitsa sama eksootiline kui osade eestlaste jaoks hieroglüüfide tätoveerimine oma kehale?
By: Palmi Lindjärv on 27. aug. 2013
at 08:18
Jah, arvan küll. Vene rahvusel on nendega nii mõndagi sarnast, heas mõttes.
By: kristjanroosild on 27. aug. 2013
at 02:16
Inimesed üllatavad ning ikka ja jälle leidub neid, kes enda külge (nahale või riiete näol) julgevad tekitada tekste, millest nad ise aru ei saa. Ntks oli mul vanem kolleeg, kellel oli kena punane pusa, kirjaga “P*rn Star”. Kui suurte silmadega küsisin, kust selle ostis, vastast, et Maximast. Küsisin, kas ta teab ka, mis seal kirjas on. Ei teadnud. Selgitasin. Nädal hiljem tuli sellega tööle, P*rn peale oli suur täheke õmmeldud – * Star. Sama lugu igasuguste hieoroglüüfidega, mida endale tatoveeritakse. Eks tegijal juhtub.
Ise mõtlesin just, et panen ühe anime opening theme’i telefonihelinaks. Aga enne uurisin ikka välja, millest täpselt laul räägib, et kuskil avalikus kohas Jaapanlaste ees piinlik ei oleks. Kindlasti olen aga ka ise selliste asjadega ämbrisse astunud.
Kristjan, tore, et neid harid!
By: Teele on 27. aug. 2013
at 08:54