Eestlastega reisides tunnen vahel ka heameelt selle üle, et meie keele rääkijaid nii vähe on. See annab rahvarohkes kohas sellise mõnusa privaatsustunde. Lääne maailmas enam levinud keeltele ta ju ei sarnane. Ei ole ta germaani, slaavi ega romaani keel. Me keel ei kuulu ju isegi Indo-Euroopa perekonda. Seetõttu ei suuda enamik isegi aimata, millisel teemal jutt käib. Näiteks inglaste seltskond ei saa kunagi omavahel suheldes kindel olla, et keegi neid pealt ei kuula.
Üks nõuanne – kui kavatsete kedagi sel viisil avalikult taga rääkida või omaette vanduda, siis tasub vältida rahvusvaheliselt kasutatavaid sõnu või inimese nime. Ka toon ja näoilme reedab palju.
Kuna meid on nii vähe, siis paljud üllatuvad esimesel kohtumisel ja on rõõmsad, et olen esimene eestlane, keda nad elus kohanud. Kohe on ka jututeema olemas – Eesti. Suure rahvuse esindajal sellist kogemust ei ole.
Lisa kommentaar